hollari. 

siin juba veidi sissetungijana olnud hakkan m6istma, miks inimesed yle maailma on siia kokku tulnud ja austraaliasse eksinud, uppunud, armunud. liiga hea yhiskond. k6ik on liiga paigas. k6ik on liiga h2sti. alustades pisiasjadest, kus iga v66ras ytleb sulle tere ja tahab juttu puhuda v6i linnaliini bussijuhil on hea tuju ja laseb sul tasuta s6ita. k6ik tahavad sedasamust .. headust maailma. hipide v2rk.

see seletab sedagi, et viimane t88n2dal on olnud p2ris huvitav. just inimeste poolest. istusin yhe t2diga tund aega p6randa peal, r22kisime asjadest ja elust, austraaliast, loomadest ja lindudest, veinidest. ja siis 2raminnes kinkis ta mulle punase veini aastast 1997. v6i eile yks mees, kutsus mind sisse ja n2itas oma nugade kollektsiooni ja siis kinkis sealt kollektsioonsit yhe vana sveitsi taskunoa. ikka juhtub. v6i pigem mitte.

vahepeal on juurde tulnud 2 inglast. v2ga 2gedad tyybid. ja yldse, hea kamp on koos. praegune plaan on siia edasi j22da v2hemalt kuuks ajaks veel. kusjuures, vahepeal tulid 2 eestlast kah. paduossid. aga 6nneks l2ksid 2 p2eva p2rast 2ra kah. ega keegi ei sallinud kah noid. tehti naljagi siin, et minu vennad ju, eestlased. 

ja kassid on siin v2ga ilusad. t6esti.

ja ookean. parim asi vist. hommikuti merekarpidest merekohinat kuulata, nagu poisina uskusin. 

ei oskagi muud kirja panna, k6ik tundub argine, aga samas huu-vii-taav. elu on tore. 

muretut meelt ja sydametuld.